kookonist liblikaks

algselt avaldatud Tea & Couch with Alisa, podcastis, mis keskendub seksuaalsusele, kehateadlikkusele ja ausatele vestlustele.

---

selles „Tea & Couch with Alisa“ episoodis vestleb Joelle Marcelle – somaatiline coach, kehatöö tegija, transnaine ja neuroerinev identne kolmik avameelselt soolise ülemineku teemadel, somaatika rollist tema eneseotsingutes ning sellest, mida tähendab elada täielikult iseendana.

mida sa sellest vestlusest kuuled

**varased soomälestused ja kasvamine tähelepanu keskpunktis **— Joelle jagab elavat lapsepõlvemälestust teki all nutmisest, soovides üles kasvada naisena — mälestus, mida ta püüdis aastaid maha suruda. kasvades identse kolmikuna Eestis, oli ta sugu alati kollektiivne (“meie oleme poisid”), mis muutis ta sisemise hääle kuulmise veelgi raskemaks. lisaks sellele aastatepikkune meedia tähelepanu, modellitöö ja bänd ning tulemuseks oli väga vähe ruumi, et vaikselt uurida, kes ta tegelikult on.

**enese leidmine anonüümsuses **— alles siis, kui Joelle kolis 2016. aastal USAsse, kus keegi teda ei tundnud — hakkasid esimesed tõelised tunded pinnale kerkima. hiljem, magistriõpingute ajal Nashville’is 2019. aastal, leidis ta end ümbritsetuna unikaalselt mitmekesistest kursakaaslastest, kellest iga kaheksas inimene oli trans. selle asemel et näha transinimesi vaid sotsiaalmeedias, puutus ta päriselt transinimestega kokku. see tekitas äratundmist, mida ta ei saanud enam ignoreerida.

**kuidas somaatika aitas tal mõista, et ta on trans **— töötades viimased kolm aastat oma somaatilise coachiga, leidis Joelle viisi, kuidas liikuda küsimusest “kuidas ma tean?” edasi tegeliku kehalise kogemuseni. esimest korda, kui sõbranna talle meiki tegi ja ta nägi end peeglisse, tundis ta puhast rõõmu ja lõõgastust, milles hiljem tundis ta ära sooeufooria. “see tundub õige. nagu kojujõudmine.” see kehale toetuv teadmine sai tema kompassiks.

**“sündinud vales kehas” ja miks Joelle seda narratiivi ei poolda **— see on üks selle vestluse võimsamaid hetki. Joelle lükkab ümber domineeriva narratiivi: “ma ei arva, et meie kehad on valed.” somaatikas nähakse keha targa ja heana. tema sooline üleminek ei seisne millegi katkise parandamises, vaid see on oma kehalise tarkuse austamine. selle alternatiivse narratiivi loomisega on kaalul palju: kui trans-inimesi nähakse “valedena”, tunnevad meditsiinitöötajad õigustust otsustada, mis on nende jaoks “õige”.

sooväljendus ei pea olema kellelegi teisele esinemine — Joelle räägib survest, millega transnaised silmitsi seisavad: kas olla “hüper-naiselik” või riskida sellega, et neid ei võeta üldse naistena tõsiselt. ta seletab, miks mõlemad hinnangud panevad täiesti puusse. mida enam laiendame oma soolise eneseväljenduse võimalusi, seda vabamaks saame me kõik, olgu me trans- või cisinimesed.

kuidas sooline üleminek muutis tema suhet oma kehaga — läbi oma somaatilise töö ja kehatöö õpingute hakkas Joelle märkama, kui paljud tema füüsilised pinged ja hoidmismustrid olid sügavalt soolisustatud. nihe mehelikult ülikompenseerimiselt pehmuse suunas ei olnud ainult emotsionaalne, vaid ka füüsiline. ta räägib ka muutustest, mis kaasnesid hormoonidega: pehmem elutunnetus, muutuv seksuaalne orientatsioon ja keha, mis sai üha enam temaks endaks.

**liblika tsükkel **— kui Joelle 2024. aasta sügisel avalikult kapist välja tuli, töötas ta koos oma coachiga, et selleks ette valmistuda. koos pöördusid nad tagasi metafoori juurde, mis oli temaga aastaid kaasas käinud: röövik, kes sulab kookoni sees lögaks, seeläbi mitte hävinedes, vaid täielikult ümber kujunedes. väljatulek ei olnud aga lõpp, vaid uue tsükli algus. somaatikas vastab see elususe rütmile (Rhythm of Aliveness): ärkamine, kasvamine, süvenemine, lõpetamine. see on tsükkel, mis liigub läbi kogu elu, nii seespool kui väljaspool.

vaata tervet vestlust

---

*kas somaatika võiks toetada sinu teekonda? broneeri tasuta tutvumissessioon, et uurida, milline koostöö võiks välja näha. *